AARE NÕMME KUU FOTO

Sekundiliimiga liimitud gis-pehmendusvilt

Tue, 29 Jun 2010 23:12:15 +0300

Aare Nõmme kommentaar:
Sekundiliim on kahtlemata inimkonna üks suurimaid leiutisi ratta ja närimiskummi järel, kuid päris igale poole see ei kõlba - näiteks vildist pehmenduste liimimiseks. Vilt imbub hetkega liimist läbi ja muutub lihtsalt kõvaks plastmassi tükiks. Samuti eraldub sekundiliimist hangumise ajal "suitsu", mis sadestub teistele pindadele ja muudab need koledaks. Vildist pehmendusi liimitakse kontaktliimiga. Ka oleks mõistlik detail enne liimimist pilli küljest lahti kruvida. Muidugi kehtib ka siin kuldne reegel: kui kahtled oma tegevuse mõistlikuses, pöördu meistri poole.

Kingsepa parandatud Rudall-Carte flööt

Tue, 29 Jun 2010 23:11:59 +0300

Aare Nõmme kommentaar:
Pilliparandus ei ole raskejõustiku ala. Kontrollitud jõukasutus muutub brutaalseks sageli seal, kus mõistust napib. Antud juhul kasutati nii valesid tööriistu kui ka võtteid ja sellise detaili ilusaks tegemine on kui mitte võimatu, siis väga töömahukas. Targem oleks olnud tulla oma probleemiga kohe meistri juurde, aga mitte siis, kui keegi onu Fedja (kes oskab muide väga hästi konsaplekke alla lüüa ja muru niita) on juba asja tuksi keeranud.

Pealeistutud flööt

Thu, 29 Apr 2010 07:22:10 +0300

Aare Nõmme kommentaar: “Lihtne ruskareegel: muusikainstrumente (ja ka muid mehhaaniliste mõjude suhtes tundlikke esemeid, näiteks tooreid kanamune) ei saa kunagi jätta kohta, kuhu on võimalik istuda ja/või astuda, sest varem või hiljem sinna ka istutakse ja/või astutakse. Kui mitte täna, siis homme või kolme kuu pärast. Mitte, et oleksime üdini pahatahtlikud, vaid lihtsalt inimesed ja seega ekslikud. Sedasorti ekslikuse vilju saan ma korjata keskeltläbi korra nädalas - liiga sageli, et oleks veel naljakas. Umbes sama tulemuse saab, jättes pilli klaveri kaanele ja hajameelselt tõstes see üles. Samuti korduvalt nähtud asi. Pilli koht on ikka mängija käes (käes, mitte põlvede vahel - nii murti kõveraks üks 9K kullast Muramatsu), või karbis. Muidugi, heal juhul saab kõvera pilli kuidagi sirgeks. Ühel korral läks flööt küll painutamise käigus pooleks ... Mistahes murdmine saab aga kindlasti saatuslikuks puidust või plastikust korpusega pillidele - need ei lähe kõveraks, vaid purunevad.”

Toiduõliga õlitatud flööt

Wed, 24 Mar 2010 09:22:59 +0200

Tegelikult ei peaks pillimees oma pilli kunagi ise õlitama. Täiesti piisav on, kui instrument tuuakse igal aastal või max. kahe aasta järel korralisele hooldusele, mille juurde kuulub ka õlitamine. Pillipoodides on tavaliselt müügil lai valik erinevate valmistajate ja loomulikult "maailma parimaid" õlisid, kõigil pudelitel rohkelt inspiratsiooni pakkuvad torukesed korgi küljes, kuid ärge raisake raha - pilli õlitamiseks ei vaja te õli kunagi. Seni tean vaid juhuseid, kui diletant on ise pilli õlitades asja vaid halvemaks teinud, nagu näha ka juuresolevatel piltidel. Kahuks on siin-seal ikka veel sellist suhtumist, et kui pill ei mängi, paneme rohkelt õli - küll ta hakkab... Pilli streikimise põhjuste hulgas on õli puudumine kõige viimane. Teine viga, mida tehakse on õli tilgutamine (ja mida rohkem, seda uhkem) pilli mehhanismi liitekohtade peale. Sel moel ei satu õli kunagi sinna, kus teda tegelikult on tarvis so mehhanismi sisse, küll aga on pill kogu aeg pealt plögane, kogub tolmu ja mehhanismi pehmenduskorgid/-vildid tulevad lahti. Kõige suurem viga, mida tehakse ja üllatavalt sageli on see, et võetakse esimene õli, mis kodus leidub ja sageli on see pärit köögikapist. Paljudel taimse päritoluga õlidel on kombeks muutuda aja jooksul siirupi moodi paksuks, seejärel kummitaoliseks ja siis kõvaks nagu kitt (muide, kitt ja õlivärv on on tehtud linaseemne õlist). Halvimal juhul on tulnud sellise "rahvakunstimeistri" pillist mehhanism välja saagida ja teha uued teljed. Põhjendamatult suur töö põhjendatult kõrge hinna eest...

Flöödipuhastusvahend

Mon, 22 Feb 2010 21:40:23 +0200

Aare Nõmm: Kui poleks leidnud flöödi juurest, ei teakski, milleks säärast vidinat kasutada. Selline hulk matrjali on ilmselgelt ebapiisav nii pilli kuivatamiseks seest kui ka väljaspoolt puhastamiseks. Teiseks, sünteetiline materjal ei seo, vaid juhib niiskust. Iseenesest hea omadus spordiriietele, kuid täiesti ebasobiv antud kontekstis. Lihtne ja hea lahendus on mitu korda pestud "vanaaegne" puuvillane taskurätt - pehme, sobivate mõõtmetega ja seob hästi niiskust. Pilli väljaspoolt puhastamiseks on osutunud väga heaks ka moodne mikrokiust rätt (näiteks Trevor J. James)

Istutud flööt

Fri, 8 Jan 2010 17:54:57 +0200

Aare Nõmme kommentaar:
11. käsk: sa ei pea mitte jätma oma instrumenti kohta, kuhu on võimalik istuda-astuda, sest varem või hiljem sinna ka istutakse ja/või astutakse. Seni pole mul möödunud töökojas ühtegi nädalat, ei siin ega sealpool lahte ilma,et oleks pidanud mõnd flööti sirgeks ajama. Halvemal juhul ei saa pillist enam asja, sest lisaks torule läheb kõveraks ka mehhanism. Ühel juhul on flööt läinud tagasipainutamise käigus pooleks! Eriti tundlikud on selles osas puust või plastmassist torudega pillid (nt piccolod ja plokflöödid) - need ei lähe kõveraks, vaid murduvad. Parimal juhul saab sellisest pillist, kui värvilised lambid sisse panna, kuusekaunistuse.

Kaua valguse käes seisnud flööt

Fri, 1 Jan 2010 09:59:14 +0200

Aare Nõmme kommentaar: Hõbe on üks väga eriline element, tänu millele on saanud võimalikuks traditsioonline fotograafia. Hõbeda mõningatel sooladel on omadus valguse käes muutuda tumedamaks. Fotograafias kiirendati seda protsessi kemikaalide abil. Kui pill, mis on tavaliselt hõbetatud või paremal juhul hõbedast, seisab pikemat aega valguse käes, siis hakkab ta tumenema. See ei tähenda, et te ei võiks mängida päikesepaistes, vaid pilli tuleb hoida, kui te just parasjagu ei mängi, pillikarbis, mis muuhulgas kaitseb teda ka muude kahjulike mõjude ees.

Iial puhastamata flööt

Tue, 1 Dec 2009 18:04:34 +0200

Aare Nõmme kommentaar:
Raske öelda, kas selline pill on seagripi põhjus või tulemus, kuid vähegi eetiline muusik oma tähtsaimat tööriista nii kaugele minna ei lase. Kuna higi on keemiliselt üsna üsna agressiivne, siis ongi tegemist üsna tõsise hõbeda kahjustusega, mille kõrvaldamine on hõbedakihi peaaegu olematu paksuse tõttu tehniliselt võimatu ja töö hulka arvestades ka majanduslikult põhjendamatu. Ei pääse me siin üle ega ümber ka hügieenist - tegemist on üsna korraliku, sooja ja niiske "inkubaatoriga" kõikvõimalikele kurjade kavatsustega marslaste moodi elukatele. Roheline kiht flöödi aukudes on vaserooste - erakordselt mürgine aine, mis võib teoreetiliselt mängu käigus ka suhu sattuda. Vask nimelt on flöötide valmistamisel kasutatava sulami, alpaka üks komponente. Antud juhul ei kaitse hävinud hõbedakiht vaske roostetamise eest.

4-aastase poisi fantaasia

Tue, 3 Nov 2009 23:39:36 +0200

Aare Nõmme kommentaar: nii nagu ravimid, relvad ja riiklikud saladused, ei peaks ka instrument sattuma kõrvaliste isikute kätte.